Lehed

Esmaspäev, 6. juuni 2016

Mai kuu ja juuni algus

Mai kuus toimus veel Eurovisioon ja see on tavaliselt ainuke aeg aastas kui ma telekat vaatan. Kahjuks Taanis pole Eurovisioon just eriti teemas ning mina olin suhteliselt ainukene, kes sellepärast elevil oli. Muidugi olid elevil kõik teised võpid ning nad olid just Eesti poolt, sest Jüri oli ju mõned aastad tagasi YFUga Taanis vahetusõpilane. Oi kui kurvad kõik meil YFU grupis olid, kui Eesti edasi ei saanud. Eurovisiooni finaali õhtul tulid kaks sõbrannat minu pool, et me vaataks koos seda, sest mina niiväga tahtsin :D Muidugi kui see eriti pikk hääletamine lõpus hakkas, siis nad otsustasid koju minna. No oleme ikka positiivsed ja vähemalt tulid kohale :D

Siis vahepeal toimus isapoolsel vanaemal sünnipäev (see kellest tänu dialektile on raske aru saada) ning kuna tal oli juubel, siis seal oli ikka päris palju rahvast koos. Seekord istusin jälle lähedal ühele sugulasele kellest ma midagi meie esimesel kohtumisel aru ei saanud, sest noh dialekt. Seekord vestlesime terve sünnipäeva, sest ma sain temast aru, pluss mu taani keel on ka päris ok :D Ta oli muidugi üllatunud, kui ta mind nägi uuesti, sest viimane kord me nägime detsembri lõpus ja ta arvas, et ma olen siin nagu mingi gümnaasiumi projektiga vms, et olen siin paar nädalat, aga ei, olen hoopis terve aasta :D

Ja no siis kaks viimast nädalat mai kuust keskendusin ma oma aastaprojekti ehk årsopgave peale, mida oli mul muidugi aega teha novembrist saadik aga nagu mina ikka, siis jätan kõik asjad viimasele minutile, samas saab kõik alati tehtud. Årsopgave ei tohtinud olla ainult powerpointi esitlus, vaid  midagi rohkemat ning mina otsustasin teha scrapbooki. Mai lõpus saime kõik minu tsooni inimestega kokku, pluss nende vahetuspered ning kõik pidid esitama oma tehtud asja. Pooled olid muidugi teinud video. Ma küll hullult kartsin ja olin närvis, sest ma ei tahtnud seal ees seistes ju kõike paberilt maha lugeda, aga kui ma ikka väga värvis olen, siis nii tavaliselt juhtub, aga seal inimeste ees seista ja oma esitlust teha oli väga mõnus, pluss enamuse aja ma improviseerisin ja no see on ülihea tunne, kui sa suudad ikka taani keeles improviseerida nii. Kõik võpid pidid kaasa tooma enda kodumaa traditsioonilist toitu. Ma otsustasin teha kartulisalatit. Õige majoneesi leidmisega läks poes küll muidugi ülikaua aega, aga leidsin ja lõppkokkuvõttes maitses salat täpselt nii nagu peab. See oli küll suur üllatus mulle. Ürituse lõpuks kingiti meile võidele väike taani lipp. Kogu päeva parim hetk oli see kui üks taani tüdruk ütles mulle, et täitsa lõpp ma unustasin ära, et sa pole taanlane, su taani keel on nii hea. Exchange students goals i guess :D

Esimesel juunil oli mul viimane koolipäev, kuigi ega viimased 3 nädalat koolis ei olnud mul just eriti palju tunde. Üks päev üks tund kell 12, teine päev üks tund kell 14:30, järgmine päev ainult kaks tundi jne. Lõpus kellelgi enam aega pole minujaoks, sest kõik valmistuvad eksamiteks. Taanis ei toimi see eksamite värk nagu Eestis. Siin saavad kõik endale individuaalselt eksamid, ning ka individuaalselt selle kas eksam on suuline või kirjalik, vahet pole mis aine ja ka eksamid toimuvad erinevatel päeval kõigil ning kõik saavad oma aja. Mina aga eksameid ei tee ning selle eest pean vabatahtliku tööd tegema.

Juuni alguses käisin oma vanal perel külas. Mida rohkem ma neid külastan, seda paremini ma ennast pärast tunne. Võiks arvata, et on suht awkward neid jälle näha, aga ei. Kõik on hästi.

Nädalavahetusel käisime perega Hjallerup marketis (ema on Hjallerupist pärit), mis oli nagu meil Palamuse laat. Minule üllatuseks oli seal hästi palju sellist kraami nagu meil Eestis, hästi palju neoonvärve. Suht selline Poola kaup või kust iganes nad tulevad, kuid Taanis ei kanna keegi ju neoonvärve. Pluss oli seal hästi palju maakaid inimesi ja no suuri õllekõhtudega mehi, kes arvasid, et nad on mega heas vormis, et ilma särgita ringi joosta pluss õllepurk käes. Tavaliselt Taanis ikka nii pole. Seal oli ka tivoli oma igasuguste atraktsioonidega. Otsustasime siis õega ühe hullu peale ronida, kuigi ma totaalselt kardan kõrgust. Sellele istmele ronides suutsin ma oma kaks päeva vana jumpsuiti ära lõhkuda, pluss ka oma jala niiet nüüd ma lonkan ringi, sest jala peale on valus toetada. No hästi läheb. Päeva lõpetasime vanavanemate juures õhtusöögiga.

Siiani on juunis olnu ülimalt palavad ilmad ning ma otsustasin, et on liiga palav, et võtta ette poole tunnine retk jõusaali, kus absoluutselt õhku pole. Mõtlesin siis, et läheks hoopis jooksma. Jah, ma otsustasin vabatahtlikult jooksma minna ja seekord üksinda. Meil maja kõrval on kohe mets ja seal metsas on üks hea rada, mis on 3.4km pikk.  No läbi joostud ta igatahes sai. Olin uhke :D

Sellega meenub, et meil toimus kehalise viimses tunnis cooperi test. Just nädal enne seda naersin eesti sõprade üle, kes pidid cooperit jooksma ja siis võtsin e-koolilahti ja vot mis tore üllatus, me jookseme ka cooperi testi. Esimest korda vist elus jooksin ma selle 12 minutit nii ära, et ma ei olnud pärast pikali ägisedes maas, pluss ma jooksin terve tee ning mu jalad ei valutanud üldse jooksmise ajal nagu tavaliselt. Saavutus :D

Nüüdseks on jäänud järgi kahjuks veel päev vähem kui kolm nädalat...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar