Lehed

Pühapäev, 8. mai 2016

Viimane YFU laager kogu lennuga

Reedel algas Odenses meie kõige viimane laager ehk Re-Entry koos kõigi minu lennu vahetusõpilastega. Kuigi jah, mina lähen YESile (laager Saksamaal Taanist lahkudes ning enne Eestisse jõudmist), kuid see on ainult õpilastele, kes on Euroopast ja läksid vahetusaastale Euroopasse. Selle nädalavahetuse jooksul toimusid workshopid, kus räägiti kojuminekust ja kuidas seal kultuuri šokist üle saada jne. Saime kätte ka need kirjad, mis me iseendile kirjutasime aastaalguse laagris. Laupäeva õhtul saime tunnistused või diplomid või kuidas iganes neid nimetada, et oleme vahetusaasta läbinud (või noh peaaegu :D ) ning meil toimus ka Las Vegase teemaline pidu. Süüa sai päis palju nagu alati, aga kahjuks me ei saanud kordagi kooki, mille üle kõik kurvad olid.


Ühe seina peal olid ümbrikud ning iga ümbriku peal oli kellegi pilt peal ning nendesse sai inimestele kirju jätta ning need ümbrikud saime pühapäeval enne äraminekut kätte. Kõige lõpus toimus nagu ikka kohustuslik kalliring või noh suur nuturing, sest mõnega arvatavasti ei kohtu enam iialgi, kuid ilma nendeta ei oleks see vahetusaasta ja meie lend sama, niisiis oli kurb neile head aega öelda.






















Pühapäev, 1. mai 2016

Mexi-bar ning workshop Odenses

Nüüd ei ole jälle piisavalt kaua midagi üles kirjutanud.

Nagu ma eelmises postituses mainisin, suutsin ma Rootsis käies haigeks jääda ning tagasi koju jõudes asi ei läinud kohe üldse paremaks. Oii kuidas mulle ei meeldi kuskil teises riigis oma perest eemal haigeks jääda. Mulle tundub, et Taanis ei jäägi keegi kunagi haigeks ning kui jäävadki, siis ega keegi ju mingit rohtu ei võta, rääkimata veel mingist rahvameditsiinist. Nõudsin ikka, et ma tahan arsti juurde minna, kuid seal öeldi mulle, et ah ei ole midagi, küll terveks saad. No võttis ikka kaua aega enne kui terveks sain :D

Viimase kuu jooksul toimus mul kooriga kaks kontserti, toimusid mõned sünnipäevad, sa sõpradega aega veedetud, sõbrannaga photoshoot tehtud, sest mu vana klass Eestis tahtis ka mind nende aastaraamtusse.

Peale selle toimus ka koolis üks suur üritus. See on iga-aastane traditsioon, kus esimese aasta õpilased kirjutavad kogu klassiga laulu ning siis käib nende klasside vahel võistlus. Hinnatakse laulu ning ka laval showd. Teise aasta õpilased (ehk siis ka mina) korralasid klassiga kohviku ning siis käis meie klasside vahel võistlus ning kolmanda aasta õpilased lihtsalt käisid tasuta meie kohvikutes söömas, sest noh nemad on kõige vanemad ja hakkavad lõpetama jne. Mis minu klassi puhul mind jätkuvalt üllatas oli tiimitöö ning liigagi suur janu võidu järele. Iga klass sai endale ühe koha mida hakati kaunistama ja kindlasti käis juurde ka õige kostüüm jne. Meie otsustasime teha Mehhiko teemalise kohviku ehk Mexi-bar, kus pakkusime igasugust sellist toitu :D Kahjuks pani keegi minu sombrero pihta ning ma raiskasin mingi 7€ niisama, aga kui ikka positiivseks jääda, siis mul pole enam probleemi kuhu see müts panna tagasi tulles. Esialgu jagasime inimesed gruppidesse, et igaüks on 30 minutit leti taga müümas ning siis ülejäänud korjavad prügi kokku, aitavad köögis, või niisama veedavad aega, aga lõpuks tuli välja, et ostjaid oli nii palju, et mina seisin leti taga 2.5h ehk siis kogu aja, aga samas võib öelda, et oli tore ning ma sain kogu õhtu taani keeles teenindada. Hea tunne oli küll pärast seda õhtut. Võitja selgitab välja žürii, kes hindasid kuidas kogu kohvik välja näeb ja kuidas toimis jne pluss kui palju kohvikud raha teenisid. Kuna iga kohvik sai eraldi konto, et oleks võimalus ka mobiiliga maksmiseks, siis ma usun, et see tõi kindlasti palju rohkem raha sisse. Kogu selle ürituse mõte oli selles, et see klass kes võidab kohvikute võistluse, saab järgmine aasta esimesena koolis diivani valida ning kes võitis lauluvõistluse saab neljandana endale diivani valida (sest kohvikute ürituse esikolmik valib esimestena). 




Koori workshop Odenses
Mu sõbranna kutsus mind kaasa, et lähme ühele koori workshopile (kes ei tea, mis tähendab workshop, siis see on nagu töötuba vms). Kogu asja läbiviijaks oli Morten Kjær, kes on vøga kuulus Taanis ning veits ka USAs. Mina muidugi polnud kunagi temast midagi kuulnud :D

Alustasime oma teekonda pühapäeva varahommikul ning poole tee peal korjasime me Morteni peale, sest mu sõbranna ema on hea sõber temaga. Äge, sain kuulsusega ühes autos sõita :D Morten on iseenesest väga äge tegelane ning tema hääl…no täitsa lõpp. Kogu workshop kestis kokku 6h ning selle aja jooksul laulsime igasuguseid erinevaid pop laule ning õppisime ka joodeldama.