Lehed

Reede, 31. juuli 2015

Laagri 6. päev

Täna algas hommik nagu alati. Taani keele tunnis joonistasime oma sugupuu ja siis pidime küsima küsimusi ja selle järgi taani keeles vastama. Ma vist ei olegi rääkinud, mida me seni õppinud oleme. Igatahes me oleme õppinud nädalapäevi, lihtsalt numbreid, järgarve, kella, niisama sõnu, asju mitmuses ütlema jne. Teises tunnis pidime 2h rääkima facebookist, instagramist, snapchatist jne ning kui palju me võiks neid vahetusaasta jooksul kasutada ja mida me tohiks ja mida mitte postitada. Pika venitamisega saime 30 minutiga hakkama, sest meie grupis ei ole neid inimesi, kes paneks internetti igat oma tujumuutust kirja.

Täna oli meil jälle ühel inimesel sünnipäev st me saime jälle kooki süüa ja kaasa laulda laulu, mida me jätkuvalt kaasa laulda ei oska :D

Meile tehti workshopi ehk siis meid jagati kaheks grupiks. Esialgu läksime saali kuhu tuli meie grupi vabatahtlik Christian, kes oli tulnukaks riietatud ning laua peal olid mõned asjad võileiva jaoks ja cola. Kuna tema ei teadnud, mida kuidas teha tuleb pidime meie teda taani/inglise keeles juhendama. Igatahes nalja sai. Edasi saadeti meid teise ruumi, kus oli kuus lauda ja kui me ruumi sisenesime, ei tohtinud me kellegagi rääkida. Laual oli kaardimängu jaoks reeglid ja me pidime aru saama, mida me mängima hakkama. No mina ei saanud lõpuni aru, mida me mängisime :D, aga kuidagi sa võisid saada endale laua peal olevad kaardid ja kui sul neid kõige rohkem oli, siis sa võitsid ehk liikusid edasi järgmisesse lauda. Järgmises lauas aga mängiti teisiti. Nende kahe asjaga üritati meile näidata, et vahetusaastal peab jälgima, mida teised teevad ja hakkama saama jne.

Täna võeti minult ära mu telefon lihtsalt sellepärast, et ma hoidsin seda käes. Ma isegi ei näppinud seda, aga no okei, pole hullu. Puudust ma sellest ei tundnud :D Ja siis ma tegin midagi, mille üle ma uhke olen…ma proovisin heeringat ja see oli üllatavalt okei :D


Peale õhtusööki otsustasime oma kodugrupiga, et läheme filmima seda videot, mis meil tuleb homseks talendishowks kokku panna. Oli huvaitav filmida suvalisel tänaval, eriti kui elumajad on täpselt kõrval ja inimesed mööda jalutavad :D. Tänu filmimisele jäi mul kahjuks õppimata üks tants, mida teistele õpetati. Seda tantsu tantsivad õpilased kooli lõpupeol. Ja lisaks sellele jäi mul söömata magustoit ja ma ei saanud ka kioskist kommi osta, aga ma arvan, et ega see mulle halba ka ei tee :D Selle filmimise ajal tundsin, et me oleme kuidagi lähedasemaks saanud, pluss on mega äge leida naaberriikide vahel ühiseid asju, kasvõi lihtsalt sõnu, mis on sarnased.

Hanna-Brit ja mina 
Foto: Hanna-Brit Rist

Kadri ning läti kutid Krists ja Kristaps
Foto: Hanna-Brit Rist

Gabija (Leedu), Krists ja Kristaps
Foto: Hanna-Brit Rist

Kolmapäev, 29. juuli 2015

Laagri 5. päev

Hommikul oli juba kell 7 äratus. Kui muidu lihtsalt koputatakse uksele või lastakse mingit laulu äratuseks, siis täna käidi vist trummi taldrikutega ringi ja kolistati nendega. Ei, see ei olnud tore.

Ma sain lõpuks jälle süüa šokolaadi plaatidega saia. Mulle tegelikult meeldib, et see on tume šokolaad. Peale hommikusööki sõitsime Odensesse kõigile, kes tulid Euroopa riikidest elamisluba tegema. Sealt edasi läksime Egeskovi lossi. Seal lossis sees sai käia, aga midagi ei tohtinud puutuda ja kui me sisse läksime, rabati minult veepudel käest ära ja topiti kilekotti, sest seal ei tohtinud ei juua ega süüa. Lossi ümber on väga suur hoov ja seal hoovis olid veel erinevad näitused, vanad autod, jalgrattad, mootorrattad, nukud jne, mis oli üli äge. Peale selle oli seal mingisugune seikluspargi raja laadne asi st kõrgel puude otsas jalutamine. Hoovis oli veel suur labürint. Me üritasime leida väljapääsu, aga pärast pikka ringi tatsamist otsustasime, et pigem läheme tagasi sealt, kust me tulime.

Majad Odenses
Foto:Kadri Kiiker

Loss
Foto:Kadri Kiiker
Foto:Kadri Kiiker

 Lossi tagahoov
Foto:Kadri Kiiker

Paabulinnud jalutasid ringi ja sõid sibulapealseid
Foto:Kadri Kiiker

Meie ägedad vabatahtlikud
Foto:Kadri Kiiker

Meie lend
Foto:Kadri Kiiker

Vabatahtlikud (see, kes taga istub on Izzy ja ees seisab Christian - meie kodugrupi vabatahtlikud)

Ma lihtsalt ei taju seda taani ilma. On mega ilus ilm, 2 minutit hiljem sajab paduvihma, siis on jälle okei ilm, mõni minut hiljem selgest taevast jälle padukas. Juba vaikselt teen siin plaani, et vaja läheks lisa paari jalanõusid, korraliku vihmamantlit ja kummikuid ning ega vihmavari ka paha ei teeks, sest ma arvasin, et tuul on ikka väga kõva koguaeg, aga ei.


Täna õhtul pidime kõik koos filmi vaatama aga meie oma kodugrupiga (Eesti, Läti, leedu) istusime maha ning arutasime, mida teha reede õhtuses talendi shows. Otsustasime, et teeme hoopis video, kuna meie grupis on kaks inimest, kellele pakub huvi filmide tegemine, siis jäi asja filmimine ja kokkupanemine nende ülesandeks. Kõige lambikam asi kogu selle veedetud aja jooksul oli see, kui me istusime kõik koos ümber laua ja arutasime milline paber maitseb kõige paremini (kohe näha, et mitte väga normaalsed inimesed :D ). Aga mulle meeldib meie kodugrupp ja me oleme suhteliselt lähedaseks saanud.

Jah seda teksti tundub iga päev liiga palju, aga kuna ma olen nii laisk ja topelt päevikut ei viitsi pidada, siis läheb kõik siia kirja :D Ehk siis sorry, aga ma kirjutan, et endal oleks hiljem hea lugeda :D

Teisipäev, 28. juuli 2015

Laagri 4. päev

Hommik oli nagu hommik ikka. Mul oli niiiii kahju, et täna polnud hommikusöögiks neid šokolaadi plaate L. Täna tuli meile loengut pidama YFU kontorist kaks inimest ja peale selle öeldi, et kohale tuleb ka kohalike uudiste kaameramees, et meid filmida ja siis mõned said vist intervjuud teha. Ja ma veel täna lootsin, et võid dressipükstega ringi joosta, aga ei, pidin ikka midagi viisakamat jalga viskama.

Täna kirjutasime taani keele tunnis vahetusperele postkaarti ja panime posti. Me ei jõudnud eile väga palju keelt õppida, aga täna juba kirjutasime kirja. Sealt edasi käisime peaaegu kogu raamatu teemad läbi…ehk siis vääääga palju informatsiooni. Lõpuks mõistus ei töötanud enam üldse :D ja kui vabatahtlikud nägid, et me olime väga väsinud (ja vihma tol hetkel ei sadanud), läksime me välja, kus me pidime esitama oma laupäevast esitlust. Kuna laupäeval tuleb palju inimesi, siis me peame väga kõva häält tegema ja, et seda harjutada kõndisid nemad järjest kaugemale ja meie pidime peaaegu karjuma.

Ühel vabatahtlikul oli täna sünnipäev ja me pidime kõik sünnipäeva laulu talle laulma. Meile öeldi, et ümisege kaasa kui sõnu ei tea, aga see polnud isegi selle klassikalise viisiga! Seega kahjuks jäi laulmata, aga ma vähemalt oskasin täna talle taani keeles palju õnne soovida :D Jälle olin mingi mega uhke enda üle :D

Õhtul olid meil mängud ehk me pidime oma tiimiga (kõik me viis, kes lähevad põhja elama) käima läbi kõik punktid ja asju tegema, nt kotijooks, otsi üles pudelikork mingi pasta segu seest kinnisilmi, kanna muna lusika peal jne. It was fun. Ja mis te arvate, kes käis täna jälle jääkülma dušši all. No ikka mina yay :D

Ma vist veel ei ole seda maininud, aga ma leidsin siit laagrist oma vanema tugiisiku üles. Ta on köögis kokk koos oma abikaasaga.

Aaa ja peale õhtusööki saime magustoiduks rødgrød med fløde (seda lasevad taanlased alati välismaalastel hääldada) ehk siis seal sees on purustatud punased marjad ja seda süüakse piima või vahustamata vahukoorega. Tegelikult maitses päris hästi.

 Üks pilt kah googlest




Ja nüüd on neljanda päeva lõpp ja mu telefonil on veel 40% akut järel. Wohoo :D


No nii igaksjuhuks viskan ka siia alla selle video lingi: http://www.tv2fyn.dk/article/522377?autoplay=1&video_id=83757

Esmaspäev, 27. juuli 2015

Aasta alguse laager 3. päev

Äratus oli kell 8 ja siis hommikusöök. Ma ei tahaks üldse saia süüa, aga see sai siin…lihtsalt nii hea ja pehme ja taanlased söövad seda koos šokolaadi plaatidega. Ma suht kindel, et nad ei pane sinna alla võid, aga ilma on nagu natuke kuiv, muidugi nemad ise söövad juustusaia/leiba moosiga :D

Edasi tuli jälle group sessioon ning täna liitus meiega veel üks vabatahtlik Christian, kes oli ise Taanis vahetusõpilane Rumeeniast. Meile jagati mapid ja märkmikud ehk siis läheb õppimiseks. Peale seda tuli lõunasöök, siis õppisime edasi, siis kohvipaus (mega palju kooki :D ) ja siis uuesti õppima. Täna õppisime ära enda tutvustuse, mida me esitame laupäeval, kui kõikide vahetuspered siia jõuavad. Peale selle veel numbreid ja hunnikus sõnu. Peale õppimist tuli lõpuks õhtusöök. Ma pole vist veel maininud, aga söögid on siin täiega head. Nad teevad meile traditsioonilisi taani toite ja siin on väga raske mitte liiga palju süüa, sest ma tahan ju kõike proovida. Peale sööki jagati meile mänguraha, mille eest me saime koridoris kummikomme osta. Ma olin lihtsalt nii uhke enda üle, et ma oskasin küsida taani keeles kommi (mis siis, et see lause oli  seinale kirjutatud :D ). Õhtul mängisime Kuldvillakut.


Ma lubasin Alexandrile (vabatahtlik), et homseks õpin ma enda tutvustuse pähe :D Ise tahaks homme juba numbreid ka osata, aga eks näis kuidas sellega läheb :D 

Aasta alguse laager 2. päev


Hommikul ärkasin üles kell 5, siis kell 8 ja lõpuks veidi enne kella 9. Nii palju siis sellest inimesest, kes kunagi harrastas poole lõunani magada. 10 minutiga olin ma valmis nagu laagrites tavaliselt olema peab, aga ei, hommikusööki saime alles kell 10. Peale seda oli kolm tundi vaba aega, siis lõunasöök ja siis veel vaba aega.  Me ei hakanud mingeid töötubasid enne tegema, kui kõik VÕPid olid kohale jõudnud, sest täna lisandusid veel kolm inimest Ungarist ja mõned Mehhikost. Edasi tulid töötoad ehk meid jagati maade järgi ära. Meid oli kokku kuus, meie, kaks kutti Lätist ja üks tüdruk Leedust + kaks vabatahtlikut Thy ja Izzy. Täna me mängisime speed datingut ehk siis kõndisime paaris üksteise kõrval ja rääkisime juttu. Täna ma tunnen, et mu inglise keel on kõvasti arenenud, sest eile oli küll tunne nagu oleks ikka täiesti algaja :D Otsustasime eestlastega, et söögilauas me ei istu enam koos, vaid kõik eraldi, sest muidu me rääkisime lihtsalt eesti keelt. Olen tähele pannud, et inimestel on pundid tekkinud, ehk siis sakslased, jaapanlased ja kõik teised :D Tegelikult on meil ka väike punt tekkinud kus oleme meie eestlased, leedu tüdruk, kaks tüdrukut Belgiast ja tüdruk Itaaliast pluss-miinus mõned inimesed.

Mulle meeldib see, et söögilaudadele on kleebitud suvalistele kohtadele sõna vabatahtlik ning nendele kohtadele peavad vabatahtlikud istuma. Nendega on alati tore juttu ajada.

Õhtul pidi olema meil 3h mänge ja me mõtlesime, et no johhaidii see võib küll igav tulla. Aga nagu arvata võib, oli asi täpselt vastupidine. Meid jagati gruppidesse meie elukoha järgi Taanis. Meie grupp oli kõige väiksem (mina, Kadri, Daria Itaaliast, Ana Sofia Mehhikost ja Jan Saksamaalt) ja me elame kõik suhteliselt Põhja-Taanis. Igatahes me pidime oma grupiga käima läbi 10 punkti ning kui me seal oma ülesandega hakkama saime, siis nad andsid meile teatud koostisosad. Meil läks suhteliselt napilt, et me vispli saime, sest ühes järgnevas punktis andsid nad meile vahustamata vahukoore. Lõpuks pidime me oma grupiga nendest koostisosadest tordi valmis tegema. Meie üllatuseks maitses see mega hästi.

 Mina ja Daria (Itaalia)

Meie rühma tehtud kook

Täna ei sadanudki kordagi ja päike paistis :D (aga tuul oli ikkagi). Õhtul otsustasin, et võiks üleni dušši alla minna. Aga tuli välja, et meil ikka veel pole sooja vett. No läks siis jääkülma veega :D

Ma ei tea kas mulle kirjutavadki inimesed tavaliselt facebookis palju, või on see nii ainult praegu, kui ma hoian oma telefonist ja arvutist päev otsa eemale, aga see on küll midagi uut, et mu telefonil on teise päeva lõpuks ikka 60% akut alles :D



Pühapäev, 26. juuli 2015

Aasta alguse laager

Hei

1.Päev

Hommikul pidin kell 7 juba tõusma, et jõuda lennujaama õigeks ajaks. Oma vanaemaga ja koeraga pidin juba Elvas hüvasti jätma ning ütlen ausalt, et pisarad ei olnud enam kaugel. Sealt edasi läksime lennujaama. Lennujaama tulid mind ära saatma minu pere (kahjuks vanem venna ei saanud tulla), Kristiina ja Elo. Ma ei nutnud…kuid ega seegi kord pisarad kaugel polnud. Igatahes, meie lennuk läks kell 13:25 ning lendasin koos Hanna-Briti ja Kadriga.

 Lennujaamas

Veel Eesti kohal


Lend läks ilusasti, jõudsime kohale ja kohvrid saime ka kätte, kõik tip-top. Kuid lennukist välja astudes tundus, nagu oleksime astunud vihmametsa. Vastikult niiske ja lämbe ning ega lennujaamas sees parem polnud, aga too tolleks. Lennujaamas ootasid meid YFU vabatahtlikud ja kaks prantsuse kutti. Koos pidime veel ootama tüdrukut Itaaliast, kuid kui ta kohale jõudis tuli välja, et tal oli kohvri ratas katki vms, ehk siis me ootasime veel. Lõpuks läksime metroo ja bussiga ühe maja juurde, kus ootasid meid teised VÕPid, kes olid seal juba terve päeva koos olnud ja mõned isegi öö veetnud ning kõik koos sõitsime bussiga kõige pealt McDonald’sisse. YFU tegi meile eined välja ja sealt edasi Taani keskmisele saarele, kus toimub kogu see aasta alguse laager. Bussisõit oli pikk, 2.5h ja ega ma siis ei võtnud üles bussi kaasa ei pusa, ei kõrvaklappe ega midagi. No juhtub. Kohale jõudes jagati meid tubadesse ja mina olen toas Emiliaga Saksamaalt. Kuna sakslased tulid kõik bussiga, siis nad said veel siin süüa. Mul oli niiiii kahju, et mul kõht täis oli, sest neile tehti seda mega head Taani jõulupraadi, mis mulle hullult maitseb, aga no vot ei jõudnud süüa. Ja lisaks veel sellele hakkas mu kohver juba lagunema ehk siis logo on pealt läinud. Peale selle igatsen oma kummikuid ja lisa paar ketse oleks ka super :D

Reede, 24. juuli 2015

Viimane päev Eestis ja lahkumispidu

Heippa

Istun töö juures, lennuni on jäänud vähem kui 24h, asjad on põhimõtteliselt pakkimata, kuid kui ma eile oma riidehunnikut nägin, mõistsin, et need asjad küll 23kg piiri ei jää. Hetkel küll tunnet ei ole, et lähen ära terveks aastaks, sest no ei ole ju varem tervet aastat ära olnud. Emotsioonid on ka nagu tavaliselt, ei ole selliseid suuri muutusi. Aga ega see ei tähenda, et ma ei ootaks oma vahetusaastat.

Eelmine lõik sai hommiku poole kirjutatud, nüüd aga istun kodus, umbestäpselt 14h on jäänud, kohver pakitud ja kohver kaalub 22kg, mis tuli üllatusena, aga no super ju :D. Mu koer on mega solvunud, sest ta teab, et kui kohver pakitud, siis on jälle kuskile minek. Ja talle lihtsalt ei tee kuidagimoodi selgeks, et ma tulen ju tagasi.

Kingid perele


Eile toimus lahkumispidu oma kõige kallimate sõpradega, Kristiina küpsetas mulle koogi ning me istusime niisama ja ajasime juttu. Kingituseks sain kollaaži, mille nad käskisid mul kaasa võtta :D Ära minnes toimus ka kalliring ning siis tõmbas juba natukene nutuseks.

Evelin kahjuks puudub pildilt



See laul oli lahkumispeo soundtrack :D



Ja järgmine postitus tuleb juba Taanis.

Reede, 10. juuli 2015

Võimalus aidata

Hei

Minu minekuni on jäänud veel vaid 15 päeva, mis on tegelikult väga lühike aeg. Mul on juba ärevus sees olnud alates sellest, kui sain kindlalt teada oma pere, aga siiski ei ole mulle veel päriselt kohale jõudnud,et sõidan ära terveks aastaks.

Minu vahetusaasta maksumusest (5450€) on veel puudu ainult 150€, mis selle üüratult suure summa kõrval tundub imetilluke, kuid tegelikult kahe nädalaga seda raha kokku saada pole nii lihtne. Niisiis kui sul, kallis lugeja, on võimalik mind kas või natukesegagi aidata, olen ma väga tänulik. Kui võimalik, siis palun kanda toetus üle YFU Eesti kontole Swedbankis EE042200221001141378 selgitusega: Hannabel Rebane Taanis 2015/2016.

Mind võib ka aidata minu blogi jagamisega :)

Kolmapäev, 1. juuli 2015

Minu host pere

29. juunil (täpselt päev pärast ELO) sain lõpuks kõne YFUst, et nendeni on jõudnud Taanist info minu pere kohta. Tundub, et ikka on sama pere, kuna just öeldi, et lõpuks on info nendeni jõudnud. 
Ma hakkan elama suhteliselt Põhja-Jüütimaal (natuke googeldamist, siis Rebildi vallas) ja Støvringu linnas . Minu sealses kodulinnas elab ~7000 inimest ehk siis umbes sama suur kui Elva.

Minu peres on: 
Pereema Louise – õde
Pereisa Rasmus – koolidirektor
Õed: Elisabeth (6a.), Martha (3a.) ja Lucca (12a.)
Vend: Marius (9a.)
Ja mul on kodus ka hamster :D 
Lucca on Rasmuse tütar, kuid elab koos oma emaga. Ta käib külas iga kolmas nädalavahetus.

Hakkan käima Støvring Gümnaasiumis, esialgu tundus see olevat mega suur kool, kuid hiljem vist sain aru, et koolis käib umbes 500 õpilast niisiis ei olegi väga hull.

Ma olen ise täiega rahul, et sain just väikelinna. On vähemalt lootust, et sulandun kergemine sisse.

ELO


Hej

Lennu kuupäev liigub aina lähemale ning praeguseks on juba vähem kui neli nädalat jäänud. Aga nüüd asjast. 26. - 28. juunil toimus ELO Kurtna peo- ja puhkekeskuses. Kuna me pidime juba kell 9 hommikul olema Balti jaamas, otsustasin, et lähen juba eelmine päev Tallinna. See oli hea otsus, sest päris paljud olid tulnud samal varahommikul rongiga Tallinna ja no nad olid ikka täiega väsinud. Sealt sõitsime edasi rongiga Kiisale ja kõndisime peo-ja puhkekeskusesse. Fun fact: seal täpselt kõrval on Vembu-tembumaa. Kohale jõudes jagati meid tubadesse. Minuga olid ühes toas veel kolm tüdrukut: Kristi (Tšiili), Lisanna (USA) ja Eliise Marie (Prantsusmaa). 

Mõlemad hommikud algasid meil nii, et vabatahtlikud karjusid või laulsid ukse taga  ruuporiga. Sealt edasi hommikuvõimlemist tegema, mis mulle isegi täitsa meeldis kuigi ma pole üldse hommikuinimene.

Nende kolme päeva jooksul olid meil erinevad workshopid ehk töötoad vms. Näiteks vabatahtlikud (ehk kunagised vahetusõpilased) rääkisid oma vahetuskogemustest, mis oli vist mu kõige lemmikum workshop. Peale selle rääkisime veel kuidas lahendada tekkinud probleeme, piiridest, reisikorraldusest, kindlustusest, kultuurist jne.  Ja veel üks asi, mis tuleb kindlasti välja tuua, on see, et me saime ELOl päris palju süüa (nagu yfus alati) :D 

ELOl tegime ka palju energisereid ehk siis mänge (big fat pony sai mu lemmikuks). Mõned olid sellised millega sai palju karjuda, st ELO lõpuks oli hääl läinud, aga äge oli :D

Mainin ära, et ELOl mõned isegi teadsid mind tänu minu vaiba loole :D 

Mulle meeldis väga see, et kuna kõik meist ju lähevad vahetusaastale, siis meil on alati midagi millest rääkida. Niisiis polnud probleemi kuskile punti lihtsalt sisse hüpata ja hakata rääkima ning sellega sai ka endale palju uusi sõpru, keda kahjuks ei näe rohkem enne järgmist suve.
Meie lend ja vabatahtlikud
ELO peakorraldajad ja meie lend + vabatahtlikud
Mängimas ja ringi keskel väsinud peakorraldaja Anneli ning Martin