Lehed

teisipäev, 29. detsember 2015

Minu detsember

5.dets toimus hostvanaema pool julefrokost ehk siis jõulupidu. Sinna tulid kokku kõik emapoolsed sugulased ehk siis päris palju inimesi keda ma nägin esimest korda, aga iseenesest oli tore. Teised jäid sinna ööseks, kuna vanemad läksid Aalborgis peole ja mina pidin koju tulema, sest inglise keele essee vajas kirjutamist.

Järgmisel päeval (6.dets) tuli hostisa mulle järele ja me sõitsime kuulama hostema ja hostõe jõulukontserti, mis toimus mingis koopas.  See oli väga ilus eriti kui tüdrukud kõndisid oma valgete kleitidega hanereas hoides küünalt käes ja lauldes Santa Luciat.





Järgmise nädala neljapäeval (10.dets) pidin ma lapsi hoidma, sest vanemad olid kaua tööl. Käisin üksinda Marthal(3-aastane) järel ning kõndisime koos koju. Kodus mängisime mänge ning sõime õhtust ning vaatasime telekat. Kuna nad inglise keelt ei räägi siis polnud mul muud võimalust, kui oma taani keelega hakkama saada. Uskumatult hästi sain hakkama :D

Laupäeval (11.dets) toimus tädi poisssõbra pool küpsiste küpsetamise päev. Tädi ja tema kutt on väga väga ägedad inimesed. Sinna tulid veel vanaema ja vanaisa ning õhtul sõime ka kõik koos õhtusööki. Peale seda viisid mind vanaema ja vanaisa Elleni poole (üks parimatest sõbrannadest), kes elas sealt 2km kaugusel. Elleni poole tuli veel Julie (klassiõde) ning sealt liikusime edasi Aalborgi. Õhtu oli igatahes äge. Kuna mu pere otsustas ööseks tädi mehe poole jääda, siis ei tahtnud mina üksi koju minna (pigem just sellepärast, et no ma tõsiselt kardan pimedas läbi linna koju kõndida). Ellen ütles, et ma võin tema poole ööseks jääda ning seda ma ka tegin. Öise bussiga tagasi sõitmisel tuleb sul juurde maksta vähemalt 22kr kui sul isegi on kaart millega sa saad kuu aega sõita nii palju kui sa tahad, kuid see bussijuht oli mega tore ning ta kõndis peaaegu igas peatuses bussi ühest otsast teise ning korrutas, et me oleme siin peatuses, et mõned unisemad peolised oma peatust maha ei magaks.


Sain Hello Kitty põlle :D

Pühapäeval (12.dets) tuli mu hostpere mulle järgi ning me sõitsime Aalborgi, kus saime kokku vanaisa ning tema kasupojaga. Toimus siis järjekordne julefrokost ehk siis sõime hästi palju. Peale seda läksime ühte suurde kaubanduskeskusesse kus oli kuusepuu mille küljes rippusid kaardid pagulaste poolt nende jõulusoovidega. Nt mõni soovis kindaid või mütsi kuigi enamused soovid olid siiski kallimad nagu nt iphone 6 ja igasugused mängukonsoolid. Võtsime siis kaks kaarti kaasa millel oli soovitud mütsi ja kindaid ning läksime poodi.
Keset Aaalborgi oli jõulumarket ning ka vaateratas. Käisime seal õdede ja vennaga.




Järgmine reede (18.dets) meil koolis enam tunde polnud. Tellisime kogu klassiga kukleid ja võid ning kohvi/teed ehk siis koolis hommikusöök. Peale seda esinesime kooriga ning lõpuks veel oma muusika klassi inimestega, kellega me kirjutasime ise laulu. Õhtul toimus klassivenna pool julefrokost. Jälle palju süüa :D Tal on kolm taksikoera. Kuigi koerad olid peo ajaks teise tuppa viidud küsisin ma luba ning ma sain neid paitama minna. No täitsa lõpp.

Laupäeval (19.dets) tulid vanaema ja vanaisa külla, kuid mina pidin Aalborgi minema, et oma noorema kontaktisikuga kokku saada. Tagasi tulles tegime kogu perega pitsat.

Pühapäeval (20dets.) läksime kogu perega uisutama. See oli ülisuur jäähall ning saime seal olla kella kümnest kaheni. Peale 2.5h olin nii läbi. Oli tore uisutada, aga kahjuks tegin seda enamuse ajast üksi, sest hostema ja hostisa tegelesid 3-aastase püsti hoidmisega ja kuna hostvennal oli sõber kaasas siis nad ajasid üksteist terve aeg taga ning hostõde oli ka nendega.

Koju jõudes otsustas hostema, et me läheme jõusaali. See jõusaal kus me käisime on nii hubane ja ilus, et sinna läheks tagasigi :D

23. dets käisime vanaisa juures õhtusöögil. Seal oli väga mõnus õhtu. Tädi oma mehega tulid ka ning kõik koos mängisime jõulubingot ehk siis nagu ikka väikesed pallikese kuuli sees, mis teevad jõle palju kära kui seda ringi keerutada. Lõpuks võitsid kõik, kuid siiski oli lõbus.

24.dets hakkasime juba kõik hommikul koos köögis asjatama ning süüa tegema. Kell 16 läksime koos vanaema ja vanaisaga kirikusse. Väga paljust just aru ei saanud, aga tore oli :D Kui me koju jõudsime siis olid kohale jõudnud tädi ja ka teine vanaisa. Siis said lapsed kätte esimesed kingitused ning edasi toimus suur õhtusöök, kuid mis minujaoks oli natuke uudne oli see, et kõigil olid ikka väga pidulikud kleidid selja ja pintsakud ja lipsud jne pluss sees kõnniti kõrgete kontsadega. Kui see lõpuks möödas, tantsisime kõik koos käest kinni hoides ümber kuusepuu ning laulsime samal ajal. Õnneks mulle anti sõnad :D Jaaaa siis algas kingituste kätte jagamine. Siin on asi nii, et paki peal on kirjas kellele pakk on ja kellelt see pakk on. Kinke oli üle saja. Nagu reaalselt üle saja paki. Kui esimene suur hunnik sai jagatud, siis toodi teisest toast sama suur hunnik juurde. Crazy. Aga samas tore, et midagi sellist sain kogeda.


Tädi ja Martha

25.dets oli meil lebotamise päev ehk siis kõik olime pidžaamades terve päeva. Lapsed mängisid siis oma saadud asjadega ja kui kõik mängisid koos ühte lauamängu siis minul ei jäänud muud üle kui Marthaga puslet kokku panna.


26. toimus jälle mingi suur söömaaeg vanaema juures. See on minujaoks ka natuke imelik, et 23. dets polnud ainult vanaema ja vanaisa, 24.dets olime kõik koos ja 26. dets polnud ainult teist vanaisa. Ma mõtlesin, et kui me 26 läksime vanavanamate poole siis see on selline tavaline õhtusöök ja ma võin panna selga kampsuni ja kaela kaelakee ja on hästi küll, aga no ei. Tuli välja, et see on jälle selline lipsu-pintsaku-kleidi üritus. Seda ma sain alles teada siis, kui me minema hakkasime ja ma jope seljas välisuksel seisin. No siis sain 2 minutit, et ruttu riided vahetada :D See oli üks väsitav päev, sest kodust lahkusime kl 12 päeval ja koju jõudsin alles kell 3 öösel, sest otsustasime, et tahame sel õhtul veel tantsima minna ning seda me ka tegime.

reede, 11. detsember 2015

Keskaastaseminar ja gala

20.-22. november toimus  Odenses YFU keskaastaseminar koos kõikide teiste vahetusõpilastega (nagu siis, kui me saabusime Taani). Pidin rongiga sõitma 3h Odensesse ning seal rongijaamas saime kõik kokku. Edasi läksime hostelisse. Mina olin toas seitsme inimesega. Laupäeval olime gruppides ning rääkisime kuidas meil läheb jne. Juba kuu enne seda laagrit pidime valima, kas me tahame olla inglise või taani keelses grupis. Olin vist ainuke eestlastest, kes valis taani keelse grupi, kuigi ma olin kuni laupäevani suht närvis, sest ma arvasin, et ma ei saa seal väga hakkama. Aga no sain ikkagi hakkama. Aru sai enamjaolt kõigest, aga vastata on juba keeruline. Õhtul ajasime mitu tundi juttu ja mängisime mingeid mänge. Pühapäeva hommikul hüpati meile tuppa sisse ja karjuti, et õues sajab lund. Mehhiklanna, kes minu naris üleval magas, hüppas kohe alla ja jooksis õue. Ta ei olnud oma elus kordagi lund näinud. Mina sellest lumest väga vaimustuses polnud, sest õues oli külm ja see oli rohkem lörtsi laadne. Peale seda pakkisime asjad, sõime hommikust ja ruttasime rongijaama. Seal tuli aga välja, et need rongid mis Kopenhaagenist tulevad jäävad ikka väga palju hiljaks, sest seal sadas rohkem lund. Pidin minema kl 12:34 rongiga, aga kuna see jäi oma tund aega hiljaks otsustasime, et läheme lihtsalt järgmisele rongile, mis sõidab põhja jüütimaale. Rong millele läksime jõudis kohale kella ühe paiku, kuigi see pidi Odenses olema kl 09:07 hommikul ehk siis see jäi 215min hiljaks (jah nad kirjutavad hilinemise minutites, mitte tundides). Sõitsin Aalborgi ning sealt korjas mu hostisa mind üles ning me läksime sugulaste poole õhtusöögile. Ma olin ikka vääääga väsinud, kui me lõpuks koju jõudsime.
Natuke lund



Sellest järgmine reede toimus meil koolis gala. Esimese aasta tüdrukud pidid lühikesi kleite kandma, teise aasta omad põlveni ning kolmanda aasta omad pikki kleite. Minu jaoks oli kõik imelikum see, et pooled kandsid juba galale jõudes ketse või tosse ja väga paljud vahetasid oma kingad tossude vastu peale esimest piduliku tantsu. Me tantsisime Les Lancieri, mida mina olin ainult ühe kehalise tunni ajal harjutanud (ning poole ajast õppisin ma mehe osa, sest esialgselt pidin ma tantsima tüdrukuga).  Igatahes üllatavalt hästi tuli välja. Peale seda läks edasi tavaline gümnaasiumi pidu.
Minu kooli võpid(üleval vasakult itaallane,austerlane, tailane ja minu kõrval tüdruk Tšiilist)

Laupäeval toimus mu klassiõe sünnipäev. Enne seda toimus eelpidu klassivenna pool, kus oli ainult seitse inimest ning seal me sõime koos õhtust ning ajasime lihtsalt juttu. See eelpidude asi on siin Taanis väga tavaline ning paljud ütlevad, et tavaliselt on see ka kogu õhtu parim osa :D Päris ausalt öeldes olen täitsa nõus sellega :D


Pühapäeval pidin kell 10 Aarhuses olema ning seal toimus YFUga julehygge ehk siis saime kokku minu tsooni inimestega ning meisterdasime mingeid jõulukaunistusi ja sõime ning lõpuks läksime vanasse linna. Sinna sisse saamiseks pead ostma piletid ning see on nagu muuseum, kus vanades majades oli kujutatud elu tollel ajal. See kõik oli ümbritsetud suure aiaga ning need majad on kokku toodud üle Taani. Olen seal varem korra käinud, kui ma Comeniusega projektiga esimest korda Taanis käisin.




esmaspäev, 30. november 2015

6 tundi kooriproovi

See on jälle veii vanem postitus, sest ma kirjutan endale arvutisse teksti valmis, aga siia postitamisega läheb alati aega :D

Nagu ma olen maininud, siis elu on tegelikult rutiinis, kuid samas kalendrisse vaadates on mul kõik nädalad täiesti täis planeeritud. Eriti nädalavahetused. Näiteks sel nädalavahetusel pidin kooris olema, mõlemal päeval 6h. See oli ikka mega väsitav, laulude pähejäämisega on ka probleeme, sest kõik on ju taani keeles, aga juba läheb paremini :D Eriti jama oli siis, kui hakkasime koreograafiat tegema ning noodid pidime kõrvale viskama. Ei ole hullu, sain hakkama :D Kahjuks vist on lood nii, et muusikal toimub veebruari esimesel nädalal…jaaa mina olen siis Norras perega suusatamas.

Nüüd olen Taanis olnud juba 4 kuud ning ma märkasin midagi. Mu peavalud on kadunud. Need peavalud hakkasid pihta umbes 8.klassis ning asi läks aina hullemaks ning see ei olnud migreen vaid lihtsalt pingepeavalud. Valuvaigistite söömine ei olnud hea asi, kuid muu ei aidanud. 11.klassis ei aidanud enam valuvaigistid ka. Kui peavalu tuli, siis ei suutnud enam millelegi mõelda ning mu kogu keha oli nagu halvatud. Nüüd aga siin olles on need kadunud, sest siin on vähem stressamist kooli pärast, kuigi ega kõik siin kah ainult lust ja lillepidu pole.


Üleüldse on mu elustiil päris palju muutunud, kuid ma olen väga rahul, et ma siia tulin.

esmaspäev, 9. november 2015

Halloween

Ega ei olegi väga palju uut ja huvitavat teinud.

Laupäeval äratati jälle suhteliselt vara üles ning siin ütlesid vanemad, et me läheme ujuma. Meil on siin linnas väikene ujula ning seal ma sain lõpuks sauna. Mõtlesin, et oh jess, lõpuks saun. Astusin sisse ja esimene küsimus oli, et kas see on siis mingi saun või? Kedagi teist seal ei olnud ehk siis ma otsustasin päris kõvasti leili visata, kuid nii soojaks kui ma soovisin ikkagi ei läinud. Vahepeal tulid hostema ja hostõde ka sinna, aga nende jaoks oli ikka liiga kuum. Koju jõudes otsustasin jälle kräsupeakooki teha, sest minu pere polnud seda maitsnud. Seekord kandsin selle eest hoolt, et kook sügavkülma ei jõuaks :D. Õhtul läksid vanemad peole, kaks kõige väiksemat läksid vanavanamate juurde ning mina ning kaks vanemat last jäime koju. Hostvend tahtis „üksinda kodus 2“vaadata. Nagu seda ei vaataks iga jõulud :D siin Taanis on ka see telekas igal aastal.

Pühapäeval tahtsid vanemad jalutuskäigule minna ning ka vanavanemad liitusid meiega. Ilm oli ilus ja esialgu tundus ka väga soe. Sõitsime ühe järve äärde, mille ümber oli mets ning rada kus jalutamas käiakse. Kahjuks tuli välja, et õues on ikka külm ning selleks, et veidi sooja saada otsustasin auto juurde tagasi minnes terve tee joosta. Pärast tulid vanavanemad meie juurde ning lõpuks sõime kõik koos kooki. Pühapäeval rääkisin ikka väga palju taani keelt.







Okei see on tegelikult kooli juures tehtud



Nii nüüd jäi pikk vahe sisse, sest elu on suhteliselt rutiinne, kuigi samas koguaeg on midagi teha ja kuskil käimine.

Kirjutan nüüd veidi Halloweenist. Kuigi mulle öeldi, et siin eriti Halloweeni ei tähistata, siis tegelikult tuli välja ikkagi vastupidine. Hostema ütles, et tema on see inimene kes kas ei tähista üldse või siis annab endast maksimumi. Ehk siis jah, kogu maja kaunistasime ära, kostüümid selga jne pluss siis läksime trick or treat-ima (komm või pomm). Mina olin see kes kuskil tagaplaanil seisis, sest lapsed olid ikkagi need kes kommi küsisid, kuid ühes kohas läks hästi, ka mina sain šokolaadi. Pärast läksime koju ning sõime kõik koos (meile tulid külla perekonnasõbrad oma lastega).


Oma mega ägedate hostvanematega

Nädal hiljem käisin maisilabürindis koos teiste minu tsooni võp-idega. Kuna see oli pereüritus siis läksime kõik koos sinna. Hiljem sõime ning ajasime juttu. Oli tore jälle neid näha.

kolmapäev, 21. oktoober 2015

Vaheaja vahetuspere ning vaheaja lõpp

Pühapäeval viis minu tsooni koordinaator mind uude perre, kus olen neljapäevani (minu enda pere on Kreetal). Esialgu ei olnud ma just eriti rõõmus selle üle, kuna see pere elab peaaegu Aarhuses ning vaheaeg on ning mu kõik sõbrad on ju Støvringus, kuid tegelikult ei ole asi üldse halb. Igatahes uksepeal jooksis mulle kohe lärmates vastu pere taksikoer. Kes ei tea, siis mul on ka Eestis taks, keda ma igatsen (üldsegi igatsen väga koeri ning kahjuks siin pole ühelgi tuttaval koera). Siin peres on ema, isa ning kaks poega (12a. ja 15a.) ning neil on olnud eelnevalt kaks vahetusõpilast. Õhtul käisime pereema ning koeraga jalutamas ning hiljem sõime õhtusööki. Õhtusöögiks oli supp…see on küll midagi uut siin Taanis, sest minu päris hostpere ei söö kunagi suppi :D Igatahes maitses nagu frikadellisupp. Hiljem vaatasime veel veidi telekat (seda minu tava peres ka ei juhtu ) ning üritasin ikka kaasa mõelda, kuid pühapäev oli väga emotsiooniderohke päev olnud ning aju lihtsalt lülitus jälle välja. Ma pole vist kordagi nii palju ühe päeva jooksul taani keelt rääkinud, kui ma pühapäeval tegin. Selle pereemaga on lihtsalt nii hea rääkida (nii inglise kui ka taani keeles) pluss oli hea kuulda, mis tema minu arengust arvab ning mis on normaalne vahetusõpilase jaoks sel perioodil, sest neil on ju ka eelnevalt vahetusõpilased olnud. Igatahes väga toetav ja tore inimene.

Esmaspäeval olid mõlemad vanemad tööl ning vanem vend sõbra juures ehk siis kodus olime mina, noorem vend ning lärmav koer. Lubasin koeraga jalutama minna, aga ta keeldus edasi kõndimast peale 10 meetrit. No okei. Vähemalt üritasin. Otsustasin, et kuna on vaheaeg, siis lihtsalt lebotan, aga no täitsa lõpp kui raske see oli. Olen harjunud, et koguaeg on midagi teha või siis kui ma niisama pikali viskan, siis tulevad süümekad, sest peaksin midagi tegema. Igatahes väga mõnus oli. Kui ema koju jõudis otsustasime, et läheme Aarhusesse shoppama. Kokkuvõttes hinnad on kõrged ning tulin tagasi ilma midagi ostmata. Õhtul otsustasin kooki küpsetada ning minu tsooni koordinaator ütles, et MA PEAN küpsetama koos Axeliga (venam poeg), sest talle pidavat ka küpsetamine meeldima, aga no lõpuks tegin seda ikkagi üksi :D Vähemalt küpsetasin. Pereema tahtis, et teeks midagi eestipärast ehk siis otsustasin kräsupead teha.

Otsustas päeval laual istuda ja lihtsalt haukuda

Teisipäeval oli jälle lebotamise päev. No kohe üldse pole harjunud lihtsalt olema :D Põhimõttlesielt vaatasin terve päeva telekat, mis oli tegelikult äge ning see arendas päris palju mu taani keelt. Õhtul tulid külla selle pere tütar oma mehe ning ühekuuse tütrega. Sõime pastat ning peale seda küsisin pereemalt, et kas ta tooks koogi välja, et ma panen šokolaadi peale ning siis saame varsti sööma hakata. Kui ta koogi välja tõi ,tuli välja, et ta oli valesti tõlgendanud sõna külmkapp ehk siis mu kräsupea kook oli külmkapi asemel seisnud sügavkülmas pea terve ööpäeva. Sõime küll kõik seda külmunud kooki, kuid ütleme nii, et oleks võinud paremini maitsta :D :D

Kolmapäeval oli mu hostvendadel arvutivaba päev ning ma otsustasin, et okei, olen ka siis pereliige ja arvutit ei puutu. Otsustasime Holgeriga (noorem poeg), et lõigume natuke kõrvitsat, sest halloween on varsti tulemas.

Esimese korra kohta läks päris hästi :D

Neljapäeval läksime pereema ning koeraga selle pere suvilasse, sest nad rentisid selle nädalavahetuseks välja ning ta tahtis natuke koristada seal. Ma lihtsalt jumaldan neid suvilaid siin Taanis. Pluss see oli mereääres, kahjuks oli tuul kõva. Edasi läksime linnakesse nimega ebeltoft, kus toimus terve nädal mingi laada laadne üritus, kus müüdi peale tavaliste asjade veel kõike võimalike õuntega soetud asju (see õunavärk tuleb linna nimest) 

Suvine tunne tuli, kuigi kannan lumehelvestega kindaid









Magas mul süles terve autosõit 

Jaaaa ma sain lõpuks selle koeraga sõbraks :D Kahjuks oli see mu viimane päev selles peres, sest kui koju jõudsime, tuli mulle minu tsooni koordinaator järgi ning me läksime tema poole. Viimase öö veetsin seal.

Reedel sain lõpuks koju minna. Mu hostõed ning hostvend ootasid ning igatsesid mind ning kui mind nägid, siis jooksid kohe vastu kallistama. Mega armas :)
Ega reedel väga kaua kodus ei saanudki olla, sest me otsustasime shoppama minna. Läks hästi ning sain lõpuks endale sooja jope ning saapad. Peale seda läksime IKEAsse õhtust sööma :D

Laupäeval läks kogu pere suvilasse tööd tegema, aga mul olid plaanid ning ma jäin koju. Kella kaheks läksin Aalborgi, et saada kokku teiste vahetusõpilastega, kuna oli kallista vahetusõpilast päev. Ehk siis meil oli kaasas sildid, millele oli kirjutatud kallista mind (olen vahetusõpilane) ning nendega käsime mööda linna ringi kallistusi otsimas :D


Peale seda pidi toimuma hygge Simone (itaallane) pool ning esialgu pidid sinna tulema minu keeleklassi inimesed, kuid lõpuks olid kohal ainult mõned minu keeleklassist ning ülejäänud olid tundmatud. Peale selle, ma olin ainukene, kes siin YFUga on ning kõik teised olid AFSiga ehk nad kõik teadsid üksteist juba enne. Aga ega see mind ei häirinud, sest seal oli väga tore.

Pühapäeval lõikusime kogu perega kõrvitsaid.



teisipäev, 13. oktoober 2015

Hyttetur

Nüüd on veidi rohkem aega mööda läinud ning see aeg on emotsionaalselt väga segane olnud. Olen siin Taanis olnud juba veidi üle kahe kuu ehk siis kolmas kuu jookseb, mis pidi üks kõige keerulisemaid olema. Tõsi ta on.

Igatahes kolmapäeval käisime oma klassi ning paralleelklassiga discgolfi mängimas. No johhaidii kus oli tuul ning külm. Sadas kah. Kokku olime ära 4h ning see plats seal oli ikka mega suur, aga tegelikult oli äge.


Reedel oli meil koolis pildistamine. Minu klass valis teemaks suve ehk kõik pidid kaasa võtma igast suviseid asju (ujumisrõngad, päikeseprillid, klassikalise turisti riietus jne). Kõik arvasid, et me teeme ainult lolli pildi, kuid siis keegi paralleelklassist mainis, et ei, enne ikka tehakse normaalne pilt kah. Õnneks ma riietusin suhteliselt neutraalselt :D peale kooli kiirustasin koju, et pakkida asjad ning siis rongijaama joosta.
Läksin kokku umbes kaheks päevaks sellise hunniku asjadega :D

Sõitsin Aalborgi ning seal pidin bussi ootama. Vaatasin 100 korda, et ikka buss 42 on see millega ma minema pean. Ma ootasin seda bussi vähemalt 20 minutit. Ja järsku oli see bussi aeg käes, tabloolt selle bussi silt läinud ja mida ei olnud oli buss. Mõtlesin, et no johhaidii. Kas mul tõesti õnnestus bussist nii maha jääda. No mis seal ikka, lähen järgmisega. Ja siis järsku sõitis buss ette. Ma arvasin, et ainult rongid jäävad siin Taanis koguaeg hiljaks, aga ei, bussid samamoodi. Enne bussi kohale jõudmist kirjutasin Kadrile paanitsevalt facebooki, et ma jäin vist bussist maha, aga tema seda ei näinud (pidime sama bussiga minema, tema pidi liituma paar peatust hiljem). Bussile jõudsin saatis temale mulle sõnumi, et no mis värk on kas ma jäin bussist maha või mida :D Kohale me igatahes jõudsime.

Me olime rentinud väikese majakese, mis oli alguses mega külm. Lõpuks jõudsid kõik ülejäänud võp-id ka kohale (see oli väike laager minu tsooni võp-idele) .Igatahes, sellel õhtul mängisime palju lauamänge, rääkisime juttu, sõime head toitu ja kartsime, et me külmume öösel raudselt ära, sest meie toas oli põhimõtteliselt sama soe kui õues. Ellu me kõik jäime, aga kurk oli küll hommikul väga valus. Õhtul kuulasime Kadriga päris palju eesti muusikat ning lõpuks lasime prantsuse kutil laulda „Eestlased kütavad“ kaasa. Me lihtsalt mõlemad naersime nii et pisarad voolasid.

Teisel päeval läksime me peale hommikusööki välja, sest ilm oli ikka väga ilusaks ja isegi täitsa soojaks läinud. Vabatahtlikud otsustasid, et oleks ju väga tore mängida sellist mängu, et jagame meid kahte gruppi ja siis peame ükshaaval jooksma vabatahtlike juurde, koorima ära ühe kartuli ja siis tagasi. Ehk siis need olid õhtusöögiks. Peale seda mängisime veel kummiku viskamist ning siis läksime jalutama. Kahjuks põhimõtteliselt terve jalutuskäik oli kuskil võsas või maisipõllul. Tagasi jõudes otsustasime kõik 7 tüdrukut, et me oleme väsinud ning me tahame lõunauinakut teha. See oli siiani mu lemmik laager, sest meil oli nii palju vaba aega, või noh vaba aeg ainult oligi ehk me saime hästi palju suhelda ja lihtsalt lebotada. Peale tudu pausi läksime õue lõkke äärde vahukomme ja mingeid saiakesi grillima. See saiakese teema oli küll veits kahtlane, keerad taigna toki otsa ja pistad tulle :D Ikka väga kaua pidi seda seal tules hoidma, aga tulemus oli isegi okei.



Minu team Nachos

Kummiku viskamine



Õhtul toimus muffinite kaunistamine ning meile anti šokolaadi glasuur ning igast sädelevat söödavat manti mida sinna peale panna, aga mina otsustasin lihtsalt panna oma muffini peale glasuuri ning veidi sädelevaid pärleid. Kõik muffinid läksid hindamisele ning siis me pidime ise salaja ühe numbri paberile kirjutama. Lõpuks tuli välja, et mina võitsin. Tunne oli lihtsalt mega hea, sest see oli see moment kus võib öelda mida vähem, seda parem. Auhinnaks sain paki kummikomme. Noo pole paha :D
Minu kaunistatud (tegelikult peaks olema nr3)- keeping it classy :D


Kolmandal päeval oli lihtsalt pakkimine ja maja koristamine ehk siis kui saime oma toad korda visati meid vabatahtlike poolt välja ning  nemad koristasid ülejäänud maja ära. Õues oli muidugi suhteliselt külm jälle :D Lõpuks tuli meile järgi minu vanem kontaktisik, kes korjas peale oma mõlemad tütred (mõlemad vabatahtlikud yfus - täiega äge), minu ning minu noorema kontaktisiku. Tema tütred viisime koju ära ning siis sõitsime Støvringusse minu poole, et teha väike jutuajamine.



Kokkuvõttes võib öelda, et leidsin selfie sticki :D