Lehed

teisipäev, 13. oktoober 2015

Hyttetur

Nüüd on veidi rohkem aega mööda läinud ning see aeg on emotsionaalselt väga segane olnud. Olen siin Taanis olnud juba veidi üle kahe kuu ehk siis kolmas kuu jookseb, mis pidi üks kõige keerulisemaid olema. Tõsi ta on.

Igatahes kolmapäeval käisime oma klassi ning paralleelklassiga discgolfi mängimas. No johhaidii kus oli tuul ning külm. Sadas kah. Kokku olime ära 4h ning see plats seal oli ikka mega suur, aga tegelikult oli äge.


Reedel oli meil koolis pildistamine. Minu klass valis teemaks suve ehk kõik pidid kaasa võtma igast suviseid asju (ujumisrõngad, päikeseprillid, klassikalise turisti riietus jne). Kõik arvasid, et me teeme ainult lolli pildi, kuid siis keegi paralleelklassist mainis, et ei, enne ikka tehakse normaalne pilt kah. Õnneks ma riietusin suhteliselt neutraalselt :D peale kooli kiirustasin koju, et pakkida asjad ning siis rongijaama joosta.
Läksin kokku umbes kaheks päevaks sellise hunniku asjadega :D

Sõitsin Aalborgi ning seal pidin bussi ootama. Vaatasin 100 korda, et ikka buss 42 on see millega ma minema pean. Ma ootasin seda bussi vähemalt 20 minutit. Ja järsku oli see bussi aeg käes, tabloolt selle bussi silt läinud ja mida ei olnud oli buss. Mõtlesin, et no johhaidii. Kas mul tõesti õnnestus bussist nii maha jääda. No mis seal ikka, lähen järgmisega. Ja siis järsku sõitis buss ette. Ma arvasin, et ainult rongid jäävad siin Taanis koguaeg hiljaks, aga ei, bussid samamoodi. Enne bussi kohale jõudmist kirjutasin Kadrile paanitsevalt facebooki, et ma jäin vist bussist maha, aga tema seda ei näinud (pidime sama bussiga minema, tema pidi liituma paar peatust hiljem). Bussile jõudsin saatis temale mulle sõnumi, et no mis värk on kas ma jäin bussist maha või mida :D Kohale me igatahes jõudsime.

Me olime rentinud väikese majakese, mis oli alguses mega külm. Lõpuks jõudsid kõik ülejäänud võp-id ka kohale (see oli väike laager minu tsooni võp-idele) .Igatahes, sellel õhtul mängisime palju lauamänge, rääkisime juttu, sõime head toitu ja kartsime, et me külmume öösel raudselt ära, sest meie toas oli põhimõtteliselt sama soe kui õues. Ellu me kõik jäime, aga kurk oli küll hommikul väga valus. Õhtul kuulasime Kadriga päris palju eesti muusikat ning lõpuks lasime prantsuse kutil laulda „Eestlased kütavad“ kaasa. Me lihtsalt mõlemad naersime nii et pisarad voolasid.

Teisel päeval läksime me peale hommikusööki välja, sest ilm oli ikka väga ilusaks ja isegi täitsa soojaks läinud. Vabatahtlikud otsustasid, et oleks ju väga tore mängida sellist mängu, et jagame meid kahte gruppi ja siis peame ükshaaval jooksma vabatahtlike juurde, koorima ära ühe kartuli ja siis tagasi. Ehk siis need olid õhtusöögiks. Peale seda mängisime veel kummiku viskamist ning siis läksime jalutama. Kahjuks põhimõtteliselt terve jalutuskäik oli kuskil võsas või maisipõllul. Tagasi jõudes otsustasime kõik 7 tüdrukut, et me oleme väsinud ning me tahame lõunauinakut teha. See oli siiani mu lemmik laager, sest meil oli nii palju vaba aega, või noh vaba aeg ainult oligi ehk me saime hästi palju suhelda ja lihtsalt lebotada. Peale tudu pausi läksime õue lõkke äärde vahukomme ja mingeid saiakesi grillima. See saiakese teema oli küll veits kahtlane, keerad taigna toki otsa ja pistad tulle :D Ikka väga kaua pidi seda seal tules hoidma, aga tulemus oli isegi okei.



Minu team Nachos

Kummiku viskamine



Õhtul toimus muffinite kaunistamine ning meile anti šokolaadi glasuur ning igast sädelevat söödavat manti mida sinna peale panna, aga mina otsustasin lihtsalt panna oma muffini peale glasuuri ning veidi sädelevaid pärleid. Kõik muffinid läksid hindamisele ning siis me pidime ise salaja ühe numbri paberile kirjutama. Lõpuks tuli välja, et mina võitsin. Tunne oli lihtsalt mega hea, sest see oli see moment kus võib öelda mida vähem, seda parem. Auhinnaks sain paki kummikomme. Noo pole paha :D
Minu kaunistatud (tegelikult peaks olema nr3)- keeping it classy :D


Kolmandal päeval oli lihtsalt pakkimine ja maja koristamine ehk siis kui saime oma toad korda visati meid vabatahtlike poolt välja ning  nemad koristasid ülejäänud maja ära. Õues oli muidugi suhteliselt külm jälle :D Lõpuks tuli meile järgi minu vanem kontaktisik, kes korjas peale oma mõlemad tütred (mõlemad vabatahtlikud yfus - täiega äge), minu ning minu noorema kontaktisiku. Tema tütred viisime koju ära ning siis sõitsime Støvringusse minu poole, et teha väike jutuajamine.



Kokkuvõttes võib öelda, et leidsin selfie sticki :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar