Lehed

esmaspäev, 31. august 2015

Esimene kuu sai täis

Esmaspäeval oli kohe esimene tund muusika ning kohe ajasime asja hästi keeruliseks. Isegi need, kes muusikas head on ei saanud aru, mis toimub. Õnneks tunni lõpus laulsime jälle.

Ma ei mäleta jälle kas ma mainisin seda kunagi, aga mu klass läheb märtsis Rooma. Peale minu klassi tulevad veel kaks paralleelklassi ning kuna see on õppereis, siis peale seda peame kodutöö esitama reisi kohta. Igatahes, hind on sellel reisil suhteliselt krõbe, kuid ma kuulsin, et koolidel on olemas selline fond, mis õpilasi toetab, ehk siis ma mõtlesin, et miks mitte küsida, äkki toetavad natukesegagi (kuigi me keegi ei uskunud seda, sest ma olen vahetusõpilane). Direktor aga ütles, et ei ole vahet, sa olen meie kooli õpilane ja ma võin su kogu reisi kinni maksta, kuna see on õppereis. Eeem okei, mulle sobib :D

Teisipäeval toimus jälle taani keele tund Aalborgis ning kuna hommikul sadas kõvasti, mõtlesin, et võtan ikka oma vihmavarju kaasa. Muidugi, kui mul keeletund läbi sai, enam ei sadanud. Tavaline. Mina pidin muidugi läbi linna kooli jalutama selle suure vihmavarjuga, aga no ei ole hullu.
Mulle jõudis kohale, kui igavalt taanlased riietuvad. Must, hall ja/või valge. That’s all. Ja siis mina jooksin ringi oma lilleliste saabaste, roosa särgi ning roosa YFU pusaga. Eesti oli probleem, et mul on liiga palju musta värvi riideid. Nüüd ma tunnen, et mul pole neid piisavalt.

Õhtul toimus esimene muusikali proov. Kohale oli tulnud ikka mitukümmend inimest ning koos laulda oli lihtsalt niiii mõnus. Nüüd ma lihtsalt ei jõua ära oodata uut proovi.

Kolmapäev oli esimene päev, kui ma pidin vihmaga kooli minema. Ehk siis ma olin päris pikalt kahe vahel: kas võtta vihmavari ja minna jala või minna rattaga ning saada märjaks. Otsustasin siiski rattaga minna. Oli hea valik sest peale kooli enam ei sadanud.
Mul oli ainult kaks tundi ning viimane neist kehaline kus mängisime jälle pesapalli. Mulle isegi täitsa meeldivad siinsed kehalise tunnid.

Neljapäeval pidin ärkama üles kell 6, sest mu hostisal oli sünnipäev. Nagu traditsioon siin Taanis on, pidime talle laulma ning samal ajal lippudega lehvitama. Sellele järgnes ühine hommikusöök ning selleks tõi hostema pagariärist värskelt küpsetatud kukleid ning saiakesi. Peale seda pidin jälle minema oma taani keele tundi. Hommikuti viivad mind sinna vanemad, sest neli korda nädalas rongipileti eest maksta on palju ning loodetavasti saan ma oma transpordikaardi kätte varsti.
Koju jõudes otsustasin, et vaatan Charlie ja  šokolaadivabrikut. Oi ma mässasin kaua, et saada film inglise keelseks ning lisaks sellele taani keelsed subtiitrid alla, aga ma sain hakkama lõpuks. Sünnipäeva puhul tellis hostema pitsat, pastat ning veel igasugust head Itaalia toitu. Kolmest pitsast ühele oli unustatud peale panna lisandeid ehk siis ainult sai, tomatikaste ja ketšup. Hostema ütles, et ta tunneb mind juba natukene ning tellis ühe pitsa singi juustu ning šampinjonidega. Meile tulid külla vanaema oma abikaasaga ja vanaisa. Magustoiduks oli jäätisetort, kuid kuna selle peal oli soolane lagrits, mõtles hostema minu peale ning ostis ka Daimi šokolaadi kattega tordi.

Reedel hommikul pidin alles teiseks tunniks kooli minema, kuid nagu siin Taanis ikka, ärkan ma mitu korda öösel üles ning siiani olen ainult ühel korral üle kella 10ne maganud ehk siis täna olin juba natukene peale kella 7 üleval. Natuke peale seda kirjutas mulle klassiõde: „kuule kas sa ikka tead, et me esineme täna selle muusika tunnis õpitud lauluga?“ Mul on ikka väga vedanud, et mul selline sõber siin on, sest ta annab mulle kõik vajaliku info edasi, mida muidu niisama vahetusõpilasele ei öelda ja ning ta on üleüldse väga äge inimene. Peale selle info saamist mõtlesin , no tore, sest mul oli kurk väga valus ning hääl peaaegu läinud, aga kooli jõudes oli õnneks juba parem. Muidugi ei harjutanud kordagi laulu läbi ning häält ka soojaks ei teinud ,kuid lauldud me igatahes saime.
Esimeseks tunniks oli meil sotsiaalteadused ning nagu ikka, pidime tegema grupitööd ning mingitele küsimustele vastama. Üks klassivend otsustas, et ta teeb oma töö ruttu ära ning siis seletab mulle kogu asja inglise keeles ära. No lõpuks sain ma aru, mida me seal tunnis teeme :D
Peale kooli läksime kogu perega väikese õe lasteaiapeole, kus sai palju süüa ning hiljem mängisime mingeid mänge kõik koos.

Laupäeval läksime hostisa õe sünnipäevale ehk siis 2h sõitu sinna väikeses autos kolme väikese lapsega. Sünnipäev oli üllatavalt okei, sest esialgu sain ma aru, et me stardime siit kell 8 ning oleme seal hilisõhtuni, aga tuli välja, et me oleme ainult kolmeni. Hostisa õde isegi rääkis minuga inglise keeles, mis oli väga kena temast.Sünnipäevale oli tulnud ka Lucca (kõige vanem hostõde), sest ta elab seal lähedal. Oma kõige noorema hostõega tekkis meil sel päeval tugev side ning nüüd ta räägib otse minuga ning käib minuga raamatuid lugemas jne ja mu hostema ütles ka, et Martha on kõige avatum minuga nende kolmest lapsest.

Elisabeth, hostisa, Lucca ja Marius

Õhtul otsustasin, et ma tahan teha juustukooki, mida sai Eestis olles päris palju tehtud ja mis oli kõigi lemmik, aasaga kuna nad ei müü siin muretainast, pidin ma selle ise tegema. Netist leidsin igasuguseid erinevaid retsepte, kuid otsustasin, et võtan kõige lihtsama. Hostisa otsis välja taignaks vajaminevad asjad ning siis ma sain aru, mis nendes väikestes jogurtitopsi laadsetes topsikutes on :D Nendes on munad, munakollane ja munavalge eraldi, ühes topsikus kaks munakollast ja teises topsikus 1,5 munavalget. Ürita sa siis kokku saada normaalses koguses muna.

Munatopsikud

Pühapäeval oli suur koristamine nagu igal nädalal ning peale seda tegin ülejäänud koogi valmis. See tuli lihtsalt mega hea ning vanemad ütlesid, et kui sa midagi küpsetada tahad, siis see on kindel jaa. Õhtul tulid meile jälle mingid perekonnasõbrad oma lastega õhtusöögile ning peale seda lepiti kohe uus õhtusöögi aeg kokku.

Vahepeal sai täis juba kuu siin Taanis ja nüüdseks olen ka peres olnud üle nelja nädala. Lihtsalt jube, kui kiiresti aeg läheb.


Täiesti lõpp kui palju meil siin majas ämblike on. Jumal tänatud, et ma neid paaniliselt ei karda. Muidugi väikeseid putukaid ja asju lendab koguaeg mul toas ringi, sest kui sa tahan natukenegi oma akent lahti hoida, siis on nad kohe toas. Mulle tundub, et mul on iga õhtuseks rituaaliks visata välja mõni ämblik või maha lüüa mingi mega suur sääse laadne tegelane. Pühapäeva õhtul mõtlesin, et oh jess, keegi ei jaluta/lenda toas ringi, saab rahus magama minna. Lähen mina akent kinni panema ja vaata, oi rohutirts istub akna kõrval seina peal. Maha ma teda lüüa ei tahtnud, no okei, läheb siis paber ja tops ja aknast välja, aga tema otsustas, et ta ei taha topsist välja tulla ehk siis ma pidin päris palju kolkima vastu välist aknalauda kuni ta lõpuks lahkuda otsustas. Õnneks kedagi üles ma ei ajanud ja sain ka ise rahus magama minna :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar