Lehed

laupäev, 2. mai 2015

Natuke kõigest

Hei hei!

Ma vabandan kohe kõige alguses ära oma vigase eesti keele pärast (tavaliselt panen kõik kohe kirja, mis peast tuleb, niisiis grammatika on nagu ta on :D ).

Minu Taani lennu kuupäev jõuab järjest lähemale ja mul on veel päris suur summa puudu, kuid loodan, et sellega läheb kõik hästi. Aitäh kõigile, kes on mind toetanud nii rahaliselt, kui ka nendele kes on minu vahetusaastale minekusse väga positiivselt suhtunud. Kahjuks olen ka saanud väga palju negatiivset tagasisidet inimestelt selle kohta, kuid ma üritan sellised jutte mitte eriti südamesse võtta ja keskenduda ainult sellele, et oma unistus täide viia.

Räägin natuke sellest, kust asi alguse sai. Ühel ilusal sügishommikul, nii umbes kolm aastat tagasi, tulid kaks yfukat Grete ja Henri meile kooli rääkima oma vahetusaastast.
Nagu yfukad ikka, suutsid nad minusse süstida energiat ning peale nende 40 minutilist juttu teadsin, et ma lihtsalt pean saama vahetusaastale ja seda just YFU kaudu. Tihti ei saa inimesed aru, miks just YFU, aga no nad ei ole ka kokku puutunud ühegi yfukaga. Yfukad lihtsalt on nii energilised, avatud, säravad, rõõmsameelsed jne. Igatahes, tol päeval läksin koju ja teatasin emale, et mina tahan nüüd USAsse vahetusõpilaseks minna. Mu vanemad on muidugi harjunud minu hullumeelsete plaanidega, mida ma koguaeg välja pakun, aga nad ei oodanud, et ma seda asja kohe nii tõiselt võtma hakkan. Ei läinud kaua mööda, kui ma sain nad pehmeks räägitud ja saatsin yfusse taotluse ja varsti kutsuti mind ka valimispäevale. Ma ikka arvasin, et see mingi suurema seltskonnaga ja nii, aga meid oli kokku vist viis või kuus koos vabatahtlikega, kes valimispäeva läbi viisid.Ei oskagi muud öelda kui, it was awesome. Süüa sai ka nagu yfu üritustel alati. Minujaoks oli väga suur asi, kui ma sain meili, et mind on vastu võetud (stipendiumi ma kahjuks ei saanud). 
Edasi tuli hakata täitma oma rahvusvahelist faili, mida sai õnneks just tollest aastast internetti üles laadida (eelnevalt oli hull paberimajandus olnud). Mõned kuud hiljem käisin ka sponsorkoolitusel, mis süstis kohe eriti energiat sisse ning ma hakkasin tegelema toetajate otsimisega, millega kahjuks siis just eriti hästi ei läinud. Võtsin endale aega ja otsustasin, et kohe sama aasta suvel ma veel ei lähe, vaid lükkan aasta edasi. Kahjuks mul ei õnnestunud ka siis minna ning minu maailm n-ö kukkus lihtsalt kokku, sest ma olin nii valmis minema ja minu igas päevas oli kasvõi natukene yfut (ma tegin isegi oma uurimistöö YFU kohta). Kohe otsustasin, et ei mina ei jäta seda asja ära ning olin nõus lükkama veel aasta edasi. Muidugi tuli mul see rahvusvaheline fail ka uuesti täita. Eriti äge oli see kui meil koolis direktor vahetus ja tema ei teadnud, et mul on plaan ära minna ja kui ma paberiga tema kabinetti hüppasin ning kiiresti ette vuristasin, et nonii mul on vaja su allkirja ja kooli templit ja ma lähen ära. Siis tuli alles meelde, et peaks direktorile ka midagi mainima, et kuhu, mida ja miks.

Nende peaaegu kolme aasta jooksul on ka yfus nii palju muutunud. Nad muutsid isegi stipendiumi saamise võimalusi ning kui muidu ei saa rohkem kui ühe korra stipendiumile kandideerida, siis tänu selle uuele süsteemile sain ma uuesti selle võimaluse. Sain esimesest voorust edasi ja ma olin väga kindel, et ma saan selle stipendiumi. Lihtsalt sisetunne ütles nii....aga eii, ei saanud. See oli järgmine hetk, kus ma tundsin, et jälle varises kõik kokku pluss veel see, et ma sain sellest teada eesti keele tunni ajal, kus õpetaja tahtis veel, et ma mingeid komasid hakkaksin lausetesse panema. Kas nutt oli kurgus...no absoluutselt oli, aga siiski otsustasin, et ma ei saa nüüd enam alla anda.

Nüüdseks olen saanud kätte esimese info paketi ja ka lennuinfo.

Ära lendan juba 25. juulil, mis tuleb järjest lähemale. Olen super excited, kuid natuke kahju ka, sest ma ei saa tagasi tulles oma vana klassiga kooli lõpetada (kahjuks ma ei jõua ka nende lõpetamisele L ). Aga no ei ole hullu, olen täiesti kindel, et see aasta on seda väärt. Paljud küsivad, et kuule mis sul viga on, miks sa tahad 13 aastat koolis käia, aga no ma olen suhteliselt kindel, et taani koolisüsteem on naaaatukene erinev võrreldes meie omaga :D

Hmm mis veel...aa mulle hakati Taanis pere otsima, kelle juurde ma 11-ks kuuks elama lähen. Loodan, et saan varsti teada :D ( YFU Taani postitas ka facebooki VÕP-ide pildid ja kirjeldused - see olen mina :D )

Siis oli mul veel oma kodugrupi kohtumine Tallinnas. Seal oli kolm vabatahtliku ja tulevasi VÕP-e (vahetusõpilasi) oli 6. Rääkisime juttu ja sõime...tavaline :D . Tagasi tulin koos Kadriga. Vot see rongisõit tundus küll lühike, sest me lihtsalt rääkisime terve tee. Igatahes üli äge oli :D .

Sain ka teada, et ELO toimub 26.-28. juunil Kurtna peo- ja puhkekeskuses (ehk siis laager, kus meid valmistatakse ette minekuks).
Ei suuda enam ära oodata minekut.


Nonii nüüd tuli küll pikk postitus, aga vähemalt sai vist kõik öeldud, mis ma öelda tahtsin  :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar